Lopuks ometi Mehhikos

noniii, l6puks ometi kaua oodatud mehhikos. pole nyyd paar paeva saanud internetile ligi, nyyd siis leidsin aega ja v6imaluse m6ne s6naga toimunut kirjeldada.

kui nyyd jatkata sealt, kus ennem pooleli jai, siis sai veel peale "akulaadija" ehitust natuke inglismaal linna peal k2idud. tegime m6ned head paindid 6lle ja varsti kadi juurde tagasi - hommikul oli vaja kl.5 t6usta, et 6igeks ajaks gatwick lennujaama j6uda. seda oli juba ennem teada, et kadi elab teisel pool londoni otsas ning s6it tuleb suhteliselt pikk. nagu ikka juhutub, siis ka seekord j2i takso muidugi 15 min hiljaks ja peale seda j2ime veel suurde ummikusse - seda k6ike pyhap2eva hommikul kl.7. 6nneks j2udsime suht 6igel ajal ning k6ik sai l6puks korda.
check in sujus yle ootuste kiiresti, poleks uskunudki, arvestades inglaste byrokaatlikku vaimu. raske on uskuda, et tehes eestimaal internetis paar kl6psu oledki juba otsapidi londoni lennujaamas lennukis - ulme!
reisifirma, keda kasutasime oli nimelt thomsonfly, igati ok suhtumine. ootesaalist l2bi akna piiludes, et tundunudki lennuk teab, mis suur, kuid seest poolt oli ikka p2ris pirakas - pole mina ennem nii suure raudlinnuga lennanud.

(raudlind)
linnu mudel oli boeing 767-300, seest igati luks v2rk, meeldivalt suur istmevahe, touch-screen meelelahutuskeskus esiistme kyljes, lisaks veel personaalsed k6rvaklapid, silmaklapid ja k6ik muud klapid

("klapid")
syya nad muidugi mulle ei andunud, 6nneks olime teadlikult omad pirukad kaasa teinud.
lend kestis kohutavalt kaua 10 ja pool tundi, ei pole mina ennem nii kaua 6hus pysinud aga l2ks muuseas suht kiirelt, tagusin muudkui oma uues lelus solitaret ja kohal olimegi. nii, et teadke, ma nyyd kaardim2ngus k6va k2si

(lennuki sees)
positiivne oli muidugi see, et lendasime ajaga kaasa, s.t. v2ljusime londonist kl.10 ja olime cancunis kohal kl.3. nyyd j2i veel pingutada kl.10-neni yleval olla, et korralikult tsyklist v2lja saada. etterutates v6in oelda, et paraku see nii lihtne polegi.
lennujaamas ootas meid k6ik millest unistanud- palmid, soe 6hk, senjoriitad, tekiila jne.jne.jne s6itsime bussiga kesklinna bussjaama ning sealt asusime oreinteeruma hotelli poole (esimese oo panime teadlikult varem kinni).
kuna prouased otsustasid 2ra v2sida, olin sunnitud erkiga kaheksesi linna peale 6lle otsima minema, ega siis kohe esimest 66d saa raisku lasta. aga nagu teate, loodus tyhja kohta ei salli, siis kohtasime yhes t2nava puhvetis tydrukut kelle nimi oli sol ega ta muidu v2ga tydruk enam ei olnudki, jutu k2igus tuli v2lja, et on nn. "eksootiline tantsja" k6rvalt2nava baarist. ise ta s6nagi inglise keelt ei r22kinud, 6nneks tal oli sutekas antonio ka kaasas, kellega sai mehhiko teemadel suheldud.

(mina ja taamal antonio)
tulles nyyd tagasi selle "tsyklist" v2lja tulemise jutu juurde ehk siis kohanemine ajavahega, siis juhtus hotellis selline kummaline lugu, et 66sel kl.2 kukkusid 6ues 2 kukke kirema nagu nad poleks seda eales teinud. mina muidugi kargasin voodist pysti, et norm. hommik k2es, aeg on liigutama hakata, aga v6ta n2pust, kell alles 2 oosel. viga ei olnud ainult minus, vaid ka k6raval toa rahval oli yks-yhele sama probleem kummalised kuked, need mehhiko kuked- l6ugasid oo l2bi nigu ratta peal - ei saanudki enam s6ba silmale.
mis siis veel esmapilgul mehhikost meelde j2i? n2iteks seda, et tyybid on ylilyhikesed, mina oma 175 olin nagu linna pikim mees lisaks on nad ootmamatult s6bralikud, suhtelmisaltid ning abivalmid, ilma et selle eest tasu ootaks. kuidagi v66rastav tundus, v6rreldes tyrgiga n2iteks. l6puks hakkasin ka ise uskuma, et nad sellised ongi.

(madmax on j6udnud cancuni)
j2rgmise p2eva hommikul asusime teele unistuste koha chitzen itza poole, mis muuseas sai sellel aastal yheks uueks 7-st maailmaimest. lootused ei purunenud, oli selline nagu ette olin kujutanud, kuid v2ga rahvarohke ning kahjuks pyramiidide otsa ei lastud. aga vaatepilt oli muidugi v6imas.

(chitzen itzas)
veetsime aega ca 4 tundi ning peale seda asusime teele merida linna poole, mis asub yukatani poolsaare loodetipus. j6udsime kohale vastu 6htut, hotelli meil polnud, aga leidsime selle kiirelt bussjaama infopunktist. osutus v2ga askeetlikuks pere hotelliks, aga kuna me olime v2ga v2sinud, siis ei teinud sellest v2lja. v2lja arvatud muidugi paari j2rjekordset shokeerivat oist 2rkamist. alguses ei saanud arugi, et olime juhuslikult v6tnud toa aknaga t2nava poole, mis ei olnud mingi tavaline t2nav, kohati j2i mulje, et tegemist on t6sise magistraaliga. ja need aknad, ohh need aknad, neid p6him6tteliselt ei olnudki, aknaraami ja seina vahel oli mingi 3 cm tyhja maad ning sealt tuli muidugi kogu t2nava myra sisse. paar l6hkise summutajaga rekkat ajasid ikka 66sel korraliku pauguga ylesse.

vahepalaks natuke numbri juttu, kui kedagi peaks huvitama. eesti kroon on mehhiko peesoga p6him6tteliselt 1:1, nii et arvestamine on v2ga lihtsaks tehtud. hinnatase cancunis oli nagu eestis, mida rohkem cancunist eemale, seda odavamaks l2heb eluolu. taksos6it on odav, n2iteks siin, kus ma praegu olen, campeches, on s6it igasse linnaotsa mitte rohkem kui 50 peesot. taksomeetrit pole, vaata ise kuidas juhiga kokkuleppele saad, inglise keelest nad pole muidugi kuulnudki.

hommikul suundusime edasi j2rgmise maiade keskuse poole - uxmali, mis on veelgi suurem kui kuulus chitzen itza. v6tsime meridast kohaliku bussi "to middle of nowhere", kuna uxmal asub sygavas dzunglis. kolistasime l2bi k6ikv6imalikud kylad, oli tunne nagu oled tallinn-leesi kl.10-ses "tunne oma kodumaad" bussis

(uxmalis)
uxmal oli v6imas, minu arvates isegi parem kui chitzen itza, kompleks oli suurem ja vaadata rohkem.
tulevastele p6lvedele v6in oelda et, vaata ette, kuhu sa astud terve uxmali kompleks on t2is erinevaid iguaane ja mitte v2ikeseid, vaid ikka sellised v2ikse krokodilli m66tu.

("krokodill")
uxmalist suundusime edasi campechesse, kuhu oli 176 km pikkune tee ja see v6ttis tervelt 3 tundi aega. siia me ooseks ei j22, vaid v6tame oobussi ning suundume edasi palenquei, kus ootab meid j2rgmine maiade kompleks. sellest juba j2rgmine kord.
praegu t6mban siit campeche kyberkohvikust joone alla ning suundun bussijaama poole.
buenos noches, amigos!