By this Author: tigetuljak

m6ne s6naga veel juhtumistest ennem cancuni. tulumist liikusime edasi suuruselt teise kuurortisse yucatani poolsaarel - playa del carmeni.
millegi p2rast oli mul ennist j22nud mulje, et playa del carmen asub sisemaal, a la 3 km kaugusel rannast. selle illusiooni olid mulle tekitanud reisibyroode poolt pakutavate paketireiside hotelle vaadates, mis asuvad rannast eemal asetsevates tohutudes resortides. tegelikult on tegemist 22retult ilusa ranna22rse linnaga, mis tipneb mooda rannikut kulgeva jalakaijate avenyyga - 5th avenue.
kohale j6udes oli ilm megasoe ning higi voolas ojadena tarides omi hiiglaslikke kotte. ma ei tea, miks, kuid olin suutnud guatemaalast m6ned head 6lled ka kotti "unustada", ei raatsinud neid mitte 2ra visata, vaid tirisin truult endaga kaasas
otsustasime seekord v2he parema hotelli otsida, ikkagi turisti elu, s.t. lonely planet j2rgi v2hemalt mid-range hotelli. valisimegi sobiva v2lja - kinbe hotell, mis pidi maksma 60 taala 66lt. leidsime selle ylesse peale poole kilomeetrist vantsimist, mille jooksul olin v2hemalt 2 liitrit kehavedelikku kaotanud. kohapeal selgus, et amigod olid vahepeal oma "pesa@ tuuninud ning hind palun v2ga - 100 taala 66. ei l2he mitte, loobusime! kuna meie kodus loodud "pakett" n2gi ette luksuse nautimist alles viimasel 4-l p2eval cancunis, siis otsisime edasi.
m6ne aja p2rast silmasimegi peat2naval yhte hotelli, mille nimi oli "jungla caribe". kuna tegemist oli low seasoni l6puga, saime seal natuke ka tingida. hinnaks saime 40 taala 66 eest, mis on v2ga viis hind peat2nava kohta. rannani oli ka mingi 50 meetrit. toad olid igati ok, mul 6nnestus isegi "kobamisi" saada junior suit siis algas suur lebo, ega olegi muud t2psemalt kirjeldada - vedelesime rannas, s6ime, j6ime, j2rgmine p2ev sama asi, nii 4 p2eva j2rjest.

(playa del carmeni rannas)
yhel p2eval siiski k2isime v2iksel merereisil. t2navl saime kokku amigo nassaniga, kes v2itis olevat rootslane. pursisime temaga m6ned head laused rootsi keelt, a la "svenska flikka mykke broo" tyyp oli tegelt 2rikas, tegime temaga kaupa, et saaks 2ra k2idud cozumeli saarel ning yhtlasi ka v2ikse kohustusliku snorgeldamistripi.
j2rgmine hommik suundusimegi katamaraaniga saare poole. jube s6it oli, aga loksutas alles, napilt oleks "enn liftiga ylesse s6itnud" igatahes tualeti ukse taga oli korralik j2rts. s6it kestis 30 min.
cozumel on siis mehhiko suurim saar, laiust tal ca 10 km ja pikkust 30-40 km. tegemist on ka yhe mehhiko suurima sukeldmumiskohaga. tegime meiegi oma shortsid m2rjaks, aga noh kes on k2inud egiptimaal punases meres, kahvatub k6ik selle k6rval. yhes6naga - bullshit, ei olnud seal midagi vaadata, paar kivitykki ning m6ni surnud kala, thats it! ainus huvitav moment oli asja juures j2lgida algajaid sukedujaid, kes l2hedal mere p6hjas trenni tegid.
p2rast seda rentisime endale rollerid, et saarel natuke ringi vaadata. saare teises otsas juhtus "bob marley" nimelises kiirtoidu/joogi baari juures huvitav lugu. kuskilt nagu kuulsin vilksamisi tuttavat h22litsust. m6tlesin, et kuulen viirastusi, noh kaua juba kodust 2ra oldud ka. aga juhtust see, mis juhtuma pidi - EESTLASED!!!
tegemist oli siis 3 tyybi ja 2 seelikukandjaga, kes olid ostnud soomest viimase hetke paketireisi mehhikosse ning pidid 5 p2evaga sama 2ra n2gema, milleks meil oli aega 2 n2dalat. j6udu igal juhul. kiired viisakused, m6ned soovitused ning edasi l2ksimegi.
ylej22nud tee andsime rolleritele kuuma, kuna 2hvardav 2ikesepilv tulitas kuklas. kl.7 6htul laeva ja tagasi mandrile.
aaa, yks asi veel, napsumeestele v2ike vihje - cozumelis j6in ma oma elu k6ige odavama "long islandi" ca 25 eeku per tykk!!! annn-biliiii-vibl, seal oli isegi p2ris hea surakas alkot sees
j2rgmine p2ev vedelesime veel playa del carmenis. 6htul ostsin yhe pudeli bacardit, mis muuseas maksis 0,7l ca 70 eeku. libistasime r6dul kokteile ning tegime erkiga m6ned head kuuba sigarid. on alles elu!
mingi moment kukkusid k6ik 2ra ning siis pidin yksi linna peale tiirutama minema. ei saa ju head peat2it raisku lasta alguses tiksusin yhes sportsbaris, vaatasin m2ngu, mida ameeriklased nimetavad jalgpalliks. narrid! selleks, et palli m2ngida, peab ta eelk6ige ymmargune olema. aga see selleks. peale seda, k2isin kaemas yht suurt rannabaari, kus toimus p2ris huvitav tuleshow. tegin m6med 6lled ja liikusin edasi. korra kohtasin ka tuttavaid eestlasi linna peal tiirutamas, aga neil oli "kumm" juba nii tyhi, et neist mulle enam seltsilisi polnud. kodu poole liikudes, vaatasin, et mingid rahvahordid liiguvad aina mingi "urka" poole. l2hen siis vaatan ka, mida seal h22d pakutakse. tuli v2lja, et tegemist oli p2ris laheda ooklubiga, nimeks "bali". rahvast oli nagu murdu. tegin j2lle yhe 6lle ja liikusin edasi - seekord kodu poole. t2navapeal kohtasin igasuguseid sulelisi - narkodiilereid, prostituute - t2is komplekt, yhes6naga k6ik yritasid mulle midagi pakkuda, loobusin viisakalt viidates olma kehvale tervislikule seisundile
neljapaeval j6udsime siis l6puks tagasi cancuni, eelnevalt olime broneerinud igati luks hotelli "hyatt caribbean", mis asus otse rannas. veebis pilte vaadates, ei oleks uskunud, et tegelikkus ka vastab piltidele, kuid seekord nii see t6esti oli. milline vaade, milline tuba, hele-helesinine vesi, basseinid jne,jne. samuti olid hinnas ka hiiglama suured lained

(hotelli vaade cancunis)

(surfar)
eile k2isime tutvumas ka kuulsa cancuni ooeluga. kylastasime kohta nimega dady'o, mis oli igati ok klubi. pilet 45 taala, selle eest avatud baar, joo kui palju tahad - paradiis m6ne mehe jaoks peale a la 12 drinki oli n2ha, et pedrodest klubiomanikud vaikselt juba kahetsesid, et p6hja-eurooplase sellise hinna eest klubisse laskisid
t2na ootab ees uus v2ljakutse "coco bongo", mis pidi veelgi parem klubi olema. ja j2llegi, yllatus-yllatus, avatud baar - vesi minu veskile
homme siis hakkab pikk kojus6it. l6putiitrid lisan siis juba eestimaa pinnal.
adios, amigos.

p.s. loodan, et lennuk ikka tuleb, cancuni lennuinfo seda igaljuhul ei n2ita oht on olemas, et j22n siia.

7 tundi bussis6itu guatemaalast floresest chetumali mehhikosse?!? unustage ara, kokku tuli 14 tundi ara, ehk siis duubeldasime see oli kyll selline s6it, et tundsin iga oma rakuga, kuidas meie "luksbussi" nahkiste mu tagumist poolt paitas.

(luksbuss)
aratus oli hommikul pool 5, buss lihtsalt hiljem ei v2lju. peale seda korjas, k6ik reisijad erinevatest kohtadest peale ja s6it v6is alata. kohati oli tunne nagu liigume ei tea kus. kaardil on kirjas, et tegemist peaks olema asfaltteega, kuid kohalikud suutsid meid jarjekordselt yllatada - auk augus kinni, kohati praktiliselt labimatu, vahepeal oli tunne, et mine v6i ise bussist valja lykkama.
saime m6ned tunnid s6ita, kui j6udsime belize piiri lahedusse. ennem seda kargas yhest kylast peale keegi "businessman" hector. ega ta ennast ei tutvustanud, kuid tegin selle jarelduse tema kullakarva l2ikivast bling-bling ehtest, mis tal silmakorkavalt kaelas rippus, kuhu oli arial formaadis kirjutatud HECTOR. yhes6naga, tegemist oli siis nn. mobiilse valuutavahetuspunktiga. tyyp valmistas meid ette k6ige hullemaks, nyyd on kohe-kohe vaja raha vahetada, muidu parast jama kui palju, kuna belize riigist valjumiseks tuleb loovutada 30 belize dollarit, mida loomulikult kellegil polnud. kurss pidi olema parim v6imalik - 1usd=1,5 belize dollar. kogu buss asus temaga koheselt diili tegema, mina kui jarjekordselt k6ike kahtlustav eestlane, loobusin tema ahvatlevast pakkumisest. ja nagu ikka 6igesti tegin, kuna hiljem selguski, et 6iglane kurss on hoopis 1usd=2 belize taala. veel ennem seda, et ka guatemaalast lahkumine on tasuline. piiril kysiti meilt 1,5 usd per feis. ei tea, kas peaks eestisse ka tegema maalt lahkumisemaksu, a la 500 eeku per feis, m6tle kui rikkaks eesti niimoodi saaks
eriline kingitus piiril oli veel see, et k6ik reisijad pidi bussi katuselt oma kotid selga v6tma, marssima labi piiripunkti ja siis uuesti katusele tagasi vinnama.
kuigi ma eriti belize ajalooga tutvunud ei ole, jai mulje, et tegemist on endise inglise asumaaga, kus riigikeeleks on inglise keel. teine huvitav fakt on see, et enamus elanikkonnast on vaga mustanahalised. arvata on, et tegemist on kunagiste orjade j2reltulijatega. maad l2bides oli tunne, nagu oleks kuskil usas mississippi osariigis (ise kyll kainud pole, kuid filmist olen nainud). yldiselt on tegemist suht vaese riigiga, silma j2i veel see, et tegemist on parajate usuhulludega. dziisuse ja lordi nimi k6las iga nurga peal, samuti olid k6ik koolid mingi usulahu m6juvallas, kes olid babtistid, kes jehoovatunnistajad, kes nelipyhilased jne. jne.
belize city's oli vaike peatus, kus osa rahvast laks maha. m6tlesime, et l2heb lahedamaks, et igayks saab endale yhe pingi, aga kus sa sellega, rahvast tuli peale ja umbes topelt nii palju kui maha laks tunne oli nagu "tallinna kiludel"

(belize city)
umbes kl.3 j6udise belize-mehhiko piirini. piirpunktis jallegi sama teema, mis guatemaalast lahkumisel - tuleb jallegi andamit anda belize riigile ja mitte v2he, arvestades, et viibisime seal vaid m6ned tunnid - kokku 30 kohalikku dollarit. siin selguski, et belize dollar on fikseeritud usd-ga 1:2 ning piiril sai vabalt maksta usd eest, kokku l2ks see l6bu siis maksma 15 usd ning 5 usd nagu maast leitud, per feis v6rreldes hectori kursiga
selle jargnes t6sine backpackerite treening - 30 min sees kotid j2lle maha ja peale, siin juba 3 korda!!! (belize piiril maha, parast piiri peale, 500 meetrit bussiga edasi, mehhiko piiril kotid maha, parast piiri peale, 10 km bussis6itu edasi chetumali, kotid maha, bussipeatusesse, kotid tulumi bussi peale)
tulumi j6udisme 6htul kl. pool 8. jallegi kohe bussijaamas mingi lendav hollandlane m22ris juba cabañasid pahe. v6tsimegi! kohe taksosse ja m6ne minuti parast olimegi rannas juba endale onni valimas. cabaña on siis selline lihtne puust onn, millel on roost katust ning mille sees on voodi koos moskiitov6rguga. vett ei ole, elektrit samuti mitte on vaid pirn, mis annab natuke valgust, aga sedagi vaid kl.23-ni, siis l2heb vool v2lja ning terve kyla mattub pimedusse.

(meie kodu)
aga pole hullu elame yle, seda me ju ise soovisimegi. pesta sai yhis san.ruumides ning polnud lugu. meri oli muidugi v6rratu, selline sini-sinine. 6htul uinusid merekohina saatel.

(vot selline sinine vesi)

(selline beach)

(rannas)
j2rgmine hommik asusime teele viimaste kivihunnikute poole - tulumi varaemad, mis asuvad otse rannas. need olid muidugi vaikesed v6rreldes teist kohtadega, mida olime kylastanud, aga vaatasime needki yle.

(tulumi varemed)
6htul tegin m6ned caipirinjad ning pugesin kl.9 paiku onni.
hommikul pakkisime asjad ning asusime teele playa del carmeni poole.
ALATES T2NASEST ALGAB SIIS UUS ELU - TURISTI ELU!!! ei mingeid busse, ega kivihunnikuid, ei onne, ega kohalikku rahvast - nyyd olen nagu ameeriklane ning lasen end kohalikel kaupmeestel tyhjaks lypsta, vedelen rannas ja limpsin cuba libret.
that´s it folks! see you later, alligators

p.s.
kui kedagi peaks huvitama, siis lisan vaikse kaardi teekonnast, mille oleme l2binud viimase n2dala jooksul kokku ca 2000 km

siin ma siis olen, n2rin muudkui "malarone" tablette ja haukan head gutamaala 6lut peale, vaade imeilusale florese linnale."malarone" tabletid on head selleks, et kui keegi tige moskiito sind n2rima juhtub sattuma, siis malaaria haigus l2heb kergemalt mooda. nii et parem karta, kui kahetseda.

mis siis vahepeal juhtunud on?
viimase sideseansi ajal olime siis campeches, mehhikos. peale seda tegime linna peal v2ikese tuuri. kena linn on, selline uhke vanalinnaga koloniaalaegne linn. sattusime peale ka yhele t2navakontserdile, kus esinesid mehhiko rahvar6ivas tantsijad esitades "kaera-jaani mehhiko moodi" kuna tegemist oli mere22rse linnaga, siis jalutasime ka mooda ranna promenaadi. ei saagi aru, mis neil mehhiklastel nende lippudega on, kuid n2gin seal oma elu k6ige suuremat lippu. kui nyyd meenutama hakata, siis see on nii igas linnas, et peab olema yks suur riigilipp. a la 20x5 meetrit.

campechest oli plaan v6tta oobuss palenque´i, mis pidi v2ljuma keskool. minnes siis bussjaama pileteid lunastama, selgus et keskoisele bussile on ainult 2 piletit. keegi vabatahtlikult maha ei tahtnud j22da ning olime sunnitud v6tma piletid varasemale bussile, mis v2ljus kl.10. 66bussi v6lu on selles, et s6it kestab ca 5-6 tundi ja j6uad kohale hommikul ning hotelli ei ole tarvis v6tta. meil see plaan ei 6nnestunud ja olime kohal kl.3 66sel. 6nneks l2ks k6ik h2sti ja yks takso korjas meid koheselt bussijaamast peale ning soovitas "korraliku" hotelli. ega meil muud yle ei j22nud, kui usaldada. "hotell" oli selline steriilne, s6na otseses t2henduses. 4 voodit k6rvuti kuskil toas, mis asus keldrikorrusel. tuba oli hiljuti l2binud sanitaarremondi ning seintesse oli paigaldatud keraamlised plaadid. ei noh, saab
ka niimoodi kui tapeeti k2ep2rast pole. igatahes tunne oli nagu laboratooriumis
uni oli sellegipoolest magus.

hommikul kylastasime siis palenque maiade varemeid, mis osutusid j2llegi paremaks

(palenque)
kui eelmised. ei tea, kas nii hakkabki minema? mida edasi, seda v6imsam on tunne.
seal l2ks meil koos s6itudega ca 2 tundi ning peale seda oli plaan kiirelt guatemaala poole liikuma hakata. ennist olin uurinud, et on olemas tee, mis peaks teoreetiliselt viima mehhikost guatemaalasse, kuigi kaardid seda eriti ei kirjelda ning tegemist on suht k6rvalise teega. heast abimehest "lonely planetist" lugesin, et see tee on suht sageli kasutatav salakaubavedajate ning narko2rikate poolt - t6otas p6nev retk tulla raamat igatahes soovitas pimeda saabudes sellest teest eemale hoida. igatahes naised suutsime korralikult 2ra hirmutada ning palju ei j22nud puudu, et nemad oleks keeldunud edasi s6itmast.
kohalik taksojuht viis meid "yhte kohta", kust pidi v2ljuma buss mehhiko piirikylla frontera corozali. olime 6igeagselt kohal ning asutsime "pardale". tegemist oli siis "ekspressbussiga", kus pagas asetati bussi katusele ning t6mmati igaks juhuks koitega kinni, et see minema ei lendaks.

(ekspressbuss)
s6it v6is alata, mis pidi kestma 3 tundi, l2ks aga 4, mis on ju ka igati ok? l6puks j6udsime kohale v2ikesesse kylasse, kus poldud asfaltist midagi kuuldud. peale bussi saabumist, ymbritses meid taksojuhtide hord, kes k6ik soovisid meid "kuhugi" viia. suutsime kuidagi selgeks teha, et soovime gutemaalasse saada ning koheselt k2ivitus perfektne ahelreaktsioon- esmalt viidi meid paadipileti "myygipunkti", esimene hind oli 500 peesot, r22kisin 400 peale, mis on siiski r2igelt ylemakstud 30 min s6idu eest (tulevastel seiklejatel soovitan minna otse j6e 22rde, kus paate on lademetes ning hind on raudselt odavam, aga kus meie kurat teadsime); j2rgnevalt viidi meid migratsiooniametisse, kus pidime loovutama j2rgmised 100 peesot maaltlahkumisemaksu; l6puks ootas meid j6e 22res pedro, kes pidigi meid guatemaalesse viima.

(piirij6gi)
peale poolt tundi s6itu, hakkas paistma guatemaala piirikyla bethel. maabudes sama lugu mis teispool kallast - kes pakkus n2nni, kes valuutavahetust, kes coca-colat jne. 6nneks kohtusime kaldal yhe sinjooriga, kes kysimise peale, millal j2rgmine buss florese suunas l2heb, ytles kuldsed s6nad "buss lahkus 15 min tagasi, j2rgmine 2kki tuleb, 2kki mitte?" nojah, mis siis ikka, astume aga edasi - variante oli mitmeid, kas magada koos kodustatud sigadega, kes vabalt kyla vahel ringi liikusid, v6i siis pugeda kuhugi kanakuuti. yhes6naga, tegemist oligi ikka sellise getoga, et anna kannatust. kohalik puhvetipidaja moka otsast l6puks poetas, et vist ikka kl.5 paiku 6htul on midagi bussisarnast tulemas, oodata k6igest 2 tundi. mingil n6iav2el ilmus ei tea kust v2lja sinjoor, kes v2itis olevat piletimyyja. andis meile mingi lipaka paberit, kysis 9 usd-d ja ytles, et see on t2iesti tookorras pilet eestlasele omaselt kahtlustavalt viisime l2bi ristkysitluse ning selgitasime v2lja, et ta v6ib t6esti olla piletimyyja.
buss saabus 6igeagselt, pakkisime end peale ning asusime teele. tunne oli nagu ´56 aasta bussis - 2ra ruunatud ja tykkideks. olime s6itnud m6ned head km-d, kui 2kitselt karjatas yks senjoor "passsaaapooooorte!!!"!!! buss peatus, ei saand aru, mis nyyd. tuli v2lja, et bussijuht oli unustanud, et tal peal el turistod ning need peavad end registreerima kohalikus migratsioonibyroos. ei tea mina kust, kuid kui bussist v2lja astusime, ootas meid ees farmerityypi auto, kes meid lahkelt oli n6us 1km tagasi 2ra viskama.

(farmer)
kerge n2rv tuli sisse, kuna pagas j2i bussi. s6it migratsioonipunkti ei toimunud mitte autokabiinis, vaid kastis nagu kohalikule kombele kohane! templid passis, istusime kasti ja enn2e, buss ootaski.
kas te bussiga tallinnast p2rnusse olete s6itnud? ma arvan, et vist kyll, m6ni isegi mitmed korrad. aga mooda kruusateed? mooda kruusateed, kus esimese viie kilomeetriga on tunne, et kohe-kohe kukuvad bussil sillad alt? aga pole lugu, bussijuht keerab raadio valjemaks, ja kolksumist polegi enam kuulda, lahendus missugune
peale 4 tunnist piinarikast loksumist "ei kellegi maal", olimegi floreses kohal, mis on muuseas imeline linnake. asub ta kesk-guatemaalas asuva j2rve keskel, kuhu viib sild. see on turistide koht, kes on otsustanud kylastada maiade yht suurimat linna - tikali.

(flores)

leidsime kiirelt sobiva hotelli ning j2rgmise p2eva hommikul saigi 2ra k2idud tikalis.

(tikali varemed)
tegemist on ehtsa dzungliga, kus n2gime nii ahve kui ka muid pudulojuseid. templid olid hingematvad, kuid siinkohal kirjeldamiseks l2heks liialt aega. kel soovi ja tahtmist nendega tutvuda, lugegu raamatust v6i siis mingu kohale. ei ole v6imalik s6nadesse panna. nii palju v6in oelda, et kunagi olla siin elanud ligi 100 000 maiat ning linn lasub 64 km2, millest palju veel lahti kaevamata.
homme hommikul kl.5 l2heb buss l2bi belize mehhikosse tagasi. 7 tundi bussis6itu, ei j6ua 2ra oodata

siin guatemaala korrespondetent sinjoor allan, over and out.
side l6pp.

noniii, l6puks ometi kaua oodatud mehhikos. pole nyyd paar paeva saanud internetile ligi, nyyd siis leidsin aega ja v6imaluse m6ne s6naga toimunut kirjeldada.

kui nyyd jatkata sealt, kus ennem pooleli jai, siis sai veel peale "akulaadija" ehitust natuke inglismaal linna peal k2idud. tegime m6ned head paindid 6lle ja varsti kadi juurde tagasi - hommikul oli vaja kl.5 t6usta, et 6igeks ajaks gatwick lennujaama j6uda. seda oli juba ennem teada, et kadi elab teisel pool londoni otsas ning s6it tuleb suhteliselt pikk. nagu ikka juhutub, siis ka seekord j2i takso muidugi 15 min hiljaks ja peale seda j2ime veel suurde ummikusse - seda k6ike pyhap2eva hommikul kl.7. 6nneks j2udsime suht 6igel ajal ning k6ik sai l6puks korda.
check in sujus yle ootuste kiiresti, poleks uskunudki, arvestades inglaste byrokaatlikku vaimu. raske on uskuda, et tehes eestimaal internetis paar kl6psu oledki juba otsapidi londoni lennujaamas lennukis - ulme!
reisifirma, keda kasutasime oli nimelt thomsonfly, igati ok suhtumine. ootesaalist l2bi akna piiludes, et tundunudki lennuk teab, mis suur, kuid seest poolt oli ikka p2ris pirakas - pole mina ennem nii suure raudlinnuga lennanud.

(raudlind)
linnu mudel oli boeing 767-300, seest igati luks v2rk, meeldivalt suur istmevahe, touch-screen meelelahutuskeskus esiistme kyljes, lisaks veel personaalsed k6rvaklapid, silmaklapid ja k6ik muud klapid

("klapid")
syya nad muidugi mulle ei andunud, 6nneks olime teadlikult omad pirukad kaasa teinud.
lend kestis kohutavalt kaua 10 ja pool tundi, ei pole mina ennem nii kaua 6hus pysinud aga l2ks muuseas suht kiirelt, tagusin muudkui oma uues lelus solitaret ja kohal olimegi. nii, et teadke, ma nyyd kaardim2ngus k6va k2si

(lennuki sees)
positiivne oli muidugi see, et lendasime ajaga kaasa, s.t. v2ljusime londonist kl.10 ja olime cancunis kohal kl.3. nyyd j2i veel pingutada kl.10-neni yleval olla, et korralikult tsyklist v2lja saada. etterutates v6in oelda, et paraku see nii lihtne polegi.
lennujaamas ootas meid k6ik millest unistanud- palmid, soe 6hk, senjoriitad, tekiila jne.jne.jne s6itsime bussiga kesklinna bussjaama ning sealt asusime oreinteeruma hotelli poole (esimese oo panime teadlikult varem kinni).
kuna prouased otsustasid 2ra v2sida, olin sunnitud erkiga kaheksesi linna peale 6lle otsima minema, ega siis kohe esimest 66d saa raisku lasta. aga nagu teate, loodus tyhja kohta ei salli, siis kohtasime yhes t2nava puhvetis tydrukut kelle nimi oli sol ega ta muidu v2ga tydruk enam ei olnudki, jutu k2igus tuli v2lja, et on nn. "eksootiline tantsja" k6rvalt2nava baarist. ise ta s6nagi inglise keelt ei r22kinud, 6nneks tal oli sutekas antonio ka kaasas, kellega sai mehhiko teemadel suheldud.

(mina ja taamal antonio)
tulles nyyd tagasi selle "tsyklist" v2lja tulemise jutu juurde ehk siis kohanemine ajavahega, siis juhtus hotellis selline kummaline lugu, et 66sel kl.2 kukkusid 6ues 2 kukke kirema nagu nad poleks seda eales teinud. mina muidugi kargasin voodist pysti, et norm. hommik k2es, aeg on liigutama hakata, aga v6ta n2pust, kell alles 2 oosel. viga ei olnud ainult minus, vaid ka k6raval toa rahval oli yks-yhele sama probleem kummalised kuked, need mehhiko kuked- l6ugasid oo l2bi nigu ratta peal - ei saanudki enam s6ba silmale.
mis siis veel esmapilgul mehhikost meelde j2i? n2iteks seda, et tyybid on ylilyhikesed, mina oma 175 olin nagu linna pikim mees lisaks on nad ootmamatult s6bralikud, suhtelmisaltid ning abivalmid, ilma et selle eest tasu ootaks. kuidagi v66rastav tundus, v6rreldes tyrgiga n2iteks. l6puks hakkasin ka ise uskuma, et nad sellised ongi.

(madmax on j6udnud cancuni)
j2rgmise p2eva hommikul asusime teele unistuste koha chitzen itza poole, mis muuseas sai sellel aastal yheks uueks 7-st maailmaimest. lootused ei purunenud, oli selline nagu ette olin kujutanud, kuid v2ga rahvarohke ning kahjuks pyramiidide otsa ei lastud. aga vaatepilt oli muidugi v6imas.

(chitzen itzas)
veetsime aega ca 4 tundi ning peale seda asusime teele merida linna poole, mis asub yukatani poolsaare loodetipus. j6udsime kohale vastu 6htut, hotelli meil polnud, aga leidsime selle kiirelt bussjaama infopunktist. osutus v2ga askeetlikuks pere hotelliks, aga kuna me olime v2ga v2sinud, siis ei teinud sellest v2lja. v2lja arvatud muidugi paari j2rjekordset shokeerivat oist 2rkamist. alguses ei saanud arugi, et olime juhuslikult v6tnud toa aknaga t2nava poole, mis ei olnud mingi tavaline t2nav, kohati j2i mulje, et tegemist on t6sise magistraaliga. ja need aknad, ohh need aknad, neid p6him6tteliselt ei olnudki, aknaraami ja seina vahel oli mingi 3 cm tyhja maad ning sealt tuli muidugi kogu t2nava myra sisse. paar l6hkise summutajaga rekkat ajasid ikka 66sel korraliku pauguga ylesse.

vahepalaks natuke numbri juttu, kui kedagi peaks huvitama. eesti kroon on mehhiko peesoga p6him6tteliselt 1:1, nii et arvestamine on v2ga lihtsaks tehtud. hinnatase cancunis oli nagu eestis, mida rohkem cancunist eemale, seda odavamaks l2heb eluolu. taksos6it on odav, n2iteks siin, kus ma praegu olen, campeches, on s6it igasse linnaotsa mitte rohkem kui 50 peesot. taksomeetrit pole, vaata ise kuidas juhiga kokkuleppele saad, inglise keelest nad pole muidugi kuulnudki.

hommikul suundusime edasi j2rgmise maiade keskuse poole - uxmali, mis on veelgi suurem kui kuulus chitzen itza. v6tsime meridast kohaliku bussi "to middle of nowhere", kuna uxmal asub sygavas dzunglis. kolistasime l2bi k6ikv6imalikud kylad, oli tunne nagu oled tallinn-leesi kl.10-ses "tunne oma kodumaad" bussis

(uxmalis)
uxmal oli v6imas, minu arvates isegi parem kui chitzen itza, kompleks oli suurem ja vaadata rohkem.
tulevastele p6lvedele v6in oelda et, vaata ette, kuhu sa astud terve uxmali kompleks on t2is erinevaid iguaane ja mitte v2ikeseid, vaid ikka sellised v2ikse krokodilli m66tu.

("krokodill")
uxmalist suundusime edasi campechesse, kuhu oli 176 km pikkune tee ja see v6ttis tervelt 3 tundi aega. siia me ooseks ei j22, vaid v6tame oobussi ning suundume edasi palenquei, kus ootab meid j2rgmine maiade kompleks. sellest juba j2rgmine kord.
praegu t6mban siit campeche kyberkohvikust joone alla ning suundun bussijaama poole.
buenos noches, amigos!

1,1,1,2,2,2.....kahiseb.....side on tagasi.
ma ei saa jätta mitte kirjutamata, et ootmatult tabas meid reisi esimene tagasilöök.
kui nüüd päris algusest alustada, siis sai siin suvel käidud ühel väljasõidul budapesti, no ja tagasi tulles tallinnasse varastati mu pagasist ära fotokaamera. olin siis murest-murtud ning läksin samala päeval poodi ja ostsin uue ning loomulikult uuema ja parema.
kuid täna selgus tõsiasi, et kõik canoni ixus seeria kaamerad ei ole vennad. nimelt olin hommikul suure kiiruga rabanud kaasa varastatud kaamera laadija ja mis te arvete, kas see sobib minu uue kaameraga? nooooooottttt
krt, miks nad ei võiks nendel väikestele seebikatel vähemalt laadijaid samasuguseid teha.
kuid, kus ei aita mõistus, seal aitab......VIIL, mis erkil juhtumisi kaasas oli. krt, ma ei saa siiani aru milleks ta selle küll kodust kaasa rabas. ime, et tal kruustange kaasas polnud

(gringo aktsioonis)
ühesõnaga eestlane on tuntud oma leidlikuse poolest ning saigi tehtud 2 aastat vanast laadijast täiesti uus "tänapävane" laadija. natuke viili ja natuke "mägi aivari" teippi ja valmis ta oli.

(...ja valmiski "uus laadija")
oehh, palju ei jäänud puudu, et minu suurelt alanud krooniku elu oleks saanud kiire lõpu.
side lõpp....2